Ecuadori ilusaimas linnas Cuencas

Oli 14. september ning olime just jõudnud Ecuadori. Öine piiriületus oli küll mõjunud zombistavalt, ent ometigi hoidis uudishimu mind bussisõidu viimaste tundide ajal üleval. Vaatasin bussiaknast välja ja imestasin, kuidas Ecuador näeb välja palju jõukam, kui olin osanud ette kujutada.

Kuigi Ecuador oli vähemalt alguses ületanud meie ootusi, ei kaotanud me Cuencasse jõudes oma tavapärast valvsust. Kasinalt kohalikke olusid tundes otsustasime oma hostelisse sõita taksoga, kuigi hostel oli vaid nii kilomeetri kaugusel. Sobiva takso valisime välja taksojuhi näo ja oleku järgi. Olen tähele pannud, et kipun kuidagi alateadlikult eelistama vanemaid juhte. Eriti tore, kui veel hall vunts ka nina all on. Meil läks hästi: meie taksojuht osutus isegi viisakamaks härraks, kui ma olin esiti uskunud. Peruust tulnuna hakkasin temaga kohe sõiduhinna osas läbirääkimisi pidama (Peruus tuleb sõiduhind kohe alguses ise taksojuhiga paika kaubelda). Ta seletas seepeale rahulikult ära, kuidas Cuencas käivad asjad teisiti, taksomeetriga. Tema toon oli ääretult meeldiv, kui mitte öelda aupaklik. Sõidumaneer nii temal kui ümbritsevatel liiklejatel oli erakordselt rahulik, mis pärast Peruud tundus ikka väga harjumatu.

Cuencasse jõudsime hommikul vara, nii et jõudsime kohe esimesel päeval võtta ette pikema jalutuskäigu siinses vanalinnas. Tallinnale sarnaselt on ka Cuenca vanalinn kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Reisiraamatud nimetavad seda ka Ecuadori ilusaimaks linnaks. Siinne arhitektuur on tõepoolest muljetavaldav, kuigi siin-seal on tõrvatilkadena meepotis kaasaegseid ehitisi.

Silma torkavad arvukad kirikud eesotsas peaväljaku ääres asuva katedraaliga.

Huvitav elamus sissepõige siinsele turule. Rikkalik valik puuvilju ajas suu vesiseks, sooja käes laual vedelevad lihatükid mitte nii väga.

Olles muuhulgas läbi käinud kaasaegse kunsti muuseumist (Museo Municipal de Arte Moderno), kus rohkem kui kunst ise, pakkus meile huvi muuseumi koduks olev vana koloniaalmaja, lõpetasime oma ringkäigu Panama mütside muuseumis (Museo del Sombrero de Paja Toquilla). Tegelikkuses oli see ikkagi pesuehtne pood. Oleme täheldanud, et vahel pannakse Lõuna-Ameerika poodide nimeks muuseum, et turiste ligi meelitada. Panama mütse võib muidugi osta paljudest kohtadest üle linna, kuid see nö muuseum oli kahtlemata poodidest kõige uhkem ja kõige parema valikuga. Mina juba teadsin, et kuulsate Panama mütside õige kodu on Ecuadoris Cuencas, kuid küll oli mul meelest läinud taustalugu. Meile räägiti, et Ecuadori mütside nimetuse muutumisel Panama mütsiks mängis olulist rolli USA president Theodore Roosevelt, kes jäi selle peakattega fotoobjektiivi ette Panama kanali ehitustööde aegu.

Sama päeva pärastlõunal võtsime veel ette Museo del Banco Central “Pumapungo”. külastamise. “Terve linna parim muuseum,” nagu oli meile hommikul hostali omanik kiitnud. Näitused olid tõepoolest põnevad. Muuhulgas saime teha tutvust vanade ecuadori rahatähtedega (enne USA dollareid oli neil kasutusel sucre) ja lugeda põnevatest kohalikest hõimudest. Muuseumi juurde kuulus ka arhitektuuriline kompleks, mille näol on tegu kunagise Inka linna Tomebamba varemetega. Tomabamba oli Inkade impeeriumi põhjapealinn (lõunapealinn oli Cuzco). Varemed endisaegsest hiilgusest küll palju ei suutnud rääkida, aga koha aura oli eriline.

All-focus
All-focus

Paraku olid mitmed edasised päevad Cuencas rikutud selle poolt, et langesin kuu jooksul juba teist korda toidumürgituse ohvriks. Tõenäoliselt oli süüdi toit, mida olin söönud Peruus Máncoras. Üks päev sai pea tervenisti veedetud voodis.

Ühel päeval, kui tundsin end veidi paremini, võtsime ette bussisõidu Incapircasse. Tegemist on Cuenca ligidal asuvate varemetega, mis asuvad peaaegu 3200m kõrgusel merepinnast ning kujutavad endast Ecuadori kõige suuremat ja olulisemat arheoloogilist kompleksi. Olen siin-seal kuulnud isegi hüüdnime „Ecuadori Machu Picchu“, ent võrdlusena on see siiski pisut üle pingutatud. Ingapirca rajamises on olnud mängus nii kohaliku hõimu cañaride kui inkade käsi. Mina oskasin paremini tähelepanu pöörata just viimaste panusele. Muuhulgas viitasid inkade ehituskunstile Päikesele ja Kuule pühendatud templid, nišid müürides, peened süsteemid vee juhtimiseks ja muidugi kuulus müüriladumiskunst.

Kõige klassikalisemat inka müüri stiilinäidet võisime näha Päikesetemplil, mis oli terve kompleksi kõige uhkem ehitis.

All-focus
All-focus

Enne Cuencast edasi liikumist tegime ka lühikese matka selle lähedal asuvas Cajase rahvuspargis (Parque Nacional Cajas). Sellest aga juba järgmises postituses.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: