Tierradentro mäed ja hauakambrid

22. oktoobril asutasime endid paaripäevasele reisile, mis oma olemuselt oli sarnane San Agustínis käigule. Meil tuli sõita mööda halba teed (100 km läbimise peale läks 4-5 tundi), et jõuda kohta, kus ootasid meid ees huvitavad arheoloogilised vaatamisväärsused. Kivikujude asemel oli aga tegu maa-aluste hauakambritega ehk hüpogeumidega ja kohanimeks Tierradentro.

Mina kuulsin esimest korda sõna „hüpogeum“ Maltal, kus üks selline maa-alune hauakamber on üks riigi olulisematest vaatamisväärsustest (meie sealviibimise aegu oli see paraku suletud). Siin maailmanurgas pidi neid leiduma üle Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kuid suurema kontsentratsiooniga just esimese lõuna- ja teise põhjaosas.

Teekond algas Colombiale tüüpiliselt. Meie buss pidi bussijaamast lahkuma kella kaheksa ajal. Seda bussi aga ette ei tulnud ja kui läksime asja bussifirma kioskisse selgitama, siis suvatseti meile kinnitada, et vahepeal on plaanides tehtud muutusi. Me pidime minema ühe teise bussi peale, mis oli vahepeal ette sõitnud. See, et bussi peal oli peale meie veel viis turisti (üks prantsuse perekond ja üks hispaania naine), andis meile alust arvata, et olime ikkagi õige sõiduki peal.

Esimene pool teest oli väga hea kvaliteediga. Seejärel algas aga lõik, kus mitmes kohas polnud ratastel isegi kruusa all, rohkem sõitsime mudas ja märjas savis. Aeg-ajalt sadas vihma. Udune oli kogu aeg, sest sõitsime pilvede sees ja vahel. Oli kergendus, kui lõpuks Tierradentrosse kohale jõudsime.

Tierradentros asuvate maa-aluste hauakambrite kaitseks on loodud kaitseala nimega Parque Arqueológico Nacional Tierradentro. Selle sees kulgeb üks suur ca 14km pikkune rada, mis erinevad kambrid üheks tervikuks seob. Raja reljeef on raske, nii et sama palju, kui vabaõhumuuseumi külastamine, oli see ka üks paras matk. Sisse- ja väljapääs on valvatud, niisamuti on valvurid-giidid olemas igas üksikus hauakambrite kompleksis.

Esimene kompleks, kus nägime hüpogeume, oli Alto de Segovia. Siia jõudmiseks pidi kõndima paarikümne minuti jagu ülesmäge. Oli üks paras soojendus eelseisvaks matkaks.

IMG_3302

Minu jaoks olid hüpogeumide juures kõige põnevamateks osadeks trepid, mis kord läksid alla spiraalina, kord jällegi otse. Pea alati olid astmed nii tohutult suured, et alla astudes kaugele ette sirutatud jalg lausa prantsatas järgmisele astmele.

Trepist alla jõudes avanes alati meie ees üks niššidega kamber, mida üldjuhul toetasid postid. Mõningatel juhtudel võis näha maas väikeseid auke. Mõningatel juhtudel aga oli seintele ja lagedele joonistatud mustreid ja/või nägusid. Oma läbimõõdult varieerusid kambrist mõnest üksikust meetrist mitme-mitme meetrini.

Alto de Segovia järel oli meie järgmine peatuspunkt Alto El Duende, kust leidsime viis hüpogeumi. Neist neli olid külastamiseks avatud.

IMG_3342

Siin polnud valgustust, mistõttu andis pargivaht meile taskulampi. Kui sellega pimedates kambrites seinamaalinguid sai vaadatud, tekkis paratamatult tunne, nagu oleksin peidetud aardele lähenev Indiana Jones. Niivõrd põnev võib olla arheoloogia! On kurb tõsiasi, et vastupidiselt igasugustele ettekujutlustele on Parque Arqueológico Nacional Tierradentro andnud arheoloogidele kätte siiski vähe leide, sest hauaröövlid jõudsid neist ammu ette. Tänu radiosüsinikumeetodile teame, et pargi hüpogeumid on rajatud ajavahemikus 600-900 pKr. Kes need ehitas, on aga jäänud saladuseks.

Meie matk jätkus ja seda ikka ülesmäge. Alto de Segovia ja Alto el Duende jäid järjest kaugemale…

… ja järjest lähemale jõudis päeva viimane arheoloogiline peatuspunkt Alto El Tablón, kuhu olid ühe katuse alla kokku toodud Parque Arqueológico Nacional Tierradentrost leitud kivikujud. Huvitaval kombel meenutasid need tugevalt kujusid, mida olime näinud San Agustínis.

Oma aktiivse päeva lõpetasime paduvihmas oma öömaja otsides. Meie ööbimiskohaks sai tuntuim kohalik majutusasutus nimega La Portada, mis asub San Andrés de Pisimbalá nimelises linnakeses.

IMG_3368

Tuba oli ilma eriliste mugavusteta. Sisuliselt oli see vaid voodi koos kapiga nelja valge seina vahel. Voodi oli kõva ja padjad õhukesed. Vannituba asus eemal. Ometigi magasin ma väga hästi. Kella veerand kuue ajal tegin silmad lahti ja pool tundi hiljem olin rõõmsalt üleval. Väljas oli selleks ajaks juba valge ning lugematud linnud sädisesid puude otsas. Maja eest läbi viival teel hakkasid järjest tihemini sõitma autod ja mootorrattad. Mitmed džiibid või väikebussid tõid lapsi kooli, kusjuures palju võis näha pilti, kuidas väikesed koolivormides lapsed seisid püsti sõiduki tagumisel stangel või siis istusid katusel.

Teise päeva hommikul jätkasime kõndimist mööda matkarada. Veerand tunniga jõudsime esimese hüpogeumide kogumini, mil nimeks Alto de San Andrés.

IMG_3375

Viimases asub kuus maa-alust hauakambrit, millest eriti ühel on väga hästi säilinud ilusad seina- ja laemaalingud.

IMG_3379

Järgnenud tõus Alto del Aguacate kompleksini oli raske ja seda eelkõige just õhuniiskuse tõttu, mis oli kella üheksaks saavutanud ebameeldivalt kõrge taseme. Alguses tuli meil kõndida natuke aega tõusust üles, seejärel saime jalgu nii 15-minutilise languse ajal puhata, et lõpus juba 50 minutit järjest üles kõmpida. Suurele niiskusele vaatamata suutsime kõndida hea tempoga. Mida kõrgemale jõudsime, seda ilusamaks läksid loomulikult ka vaated ümbritsevatele mägedele ning see muidugi rõõmustas.

IMG_3398

Alto del Aguacates käimise teeb turistile eriliseks see, et pea kõik avatud hüpogeumid on ilma varbaiadeta. See tähendab, et me saime vabalt hüpogeumide sees ringi kõndida ja seinu lähemalt uurida. Varbaed oli vaid ühes hüpogeumis, kus olid paremini säilinud maalingud. Teistsugused, kui seni nähtud olid, ka trepid. Kui muidu on need kindlustatud õhukese kihi tsemendiga, siis siin saime kõndida originaalsete mullast treppide peal.

Kui siia lisada väga eriline, ümbruskonnale 360-kraadilist vaadet lubav asukoht, siis ei jäänud kahtlustki, et see koht oli üles ronimist väärt.

IMG_3423

Õnnelike ja rahulolevatena alustasime laskumist mööda järsku rada, mis viis meid tagasi eilsesse alustuspunkti, Parque Arqueológico Nacional Tierradentro sissepääslasse.

Pärast kohalikus poes joogivarude täiendamist kõndisime suurele teele, et sealselt ristilt mõni Popayáni suunduv buss kinni peatada. Olime end valmis sättinud tunniajaseks ootamiseks, sest kohalike sõnul pidi buss ristilt läbi sõitma kella ühe paiku. Rõõmustaval kombel sõitis samalt ristilt läbi ka kella 12 ajal üks Sotracauca firma mikrobuss, nii et me sisuliselt ei pidanudki aega surnuks  lööma. Peale istudes ja suurema osa järgnevast teest olime koos Sigridiga ainsad reisijad.

Mainisin juba alguses, et Tierradentro ja Popayáni vaheline tee on kehv. Nagu sellest vähe oleks, sattusime tagasiteel ühel ebamugaval lõigul, kus käivad parandustööd, mõneks ajaks teetöömasinate vahele lõksu. Läks aega, enne kui uuesti liikuma saime.

IMG_3458

Järgmise päeval, 24. oktoobril liikusime Popayánist edasi Calisse. Meie peatus seal piirdus vaid ühe õhtu-ööga.

All-focus
Tänav, mille ääres asus meie hostel

Cali on end kuulutanud maailma salsapealinnaks ja meie peamiseks eesmärgiks oligi õppida seal selgeks mõned salsa sammud. Meie polnud selles soovis muidugi ainsad ja nii polnud imestada, et rahvast oli tundi saabunud palju. Tantsuruum oli aga väike ja sellele vastavat oli ka kasutegur väike. Heade ja meelelahutuslike õpetajate abiga saime ikkagi põhisammud selgeks. Põnev oli see, et vahepeal käisid keset tantsu tuled kustu ja tuli vahetada partnerit. Saime näha, et erinevad inimesed tantsivad ikka nii erinevalt.

25. oktoobril sõitsime edasi Salentosse. Colombia kohviregiooni küllap tuntuimasse linna, mis erineb Calist nagu öö ja päev.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: