Bogotá – üks päev või rohkem?

Colombia pealinna Bogotásse saabusime ööbussiga Medellínist 7. novembril. Minu jaoks oli öö üsna unetu. Olime küll valmistunud põhjamaiselt külmaks sõiduks ja salongi haaranud oma kõige soojemad riided ja fliistekid, aga ikkagi hakkas keset ööd külm. Peale selle segas und käänuline tee ja pidevad pidurdamised. Puudust ei tulnud ka signaalitamisest. Põhjuseks sel korral kaasliiklejad, kes ohtlikke möödasõite tegid ja nii meie sõidureas olid.

Bogotá bussijaamast oleks natuke rohkem oodanud. Näiteks oli väga raske mõista suunavaid tähiseid ja nii sattusime väljuma kõrvaluksest, kus tegelikult taksod inimesi maha panid. Seisime siis seal nagu kaks rumalat turisti nägudega „aidake meid“ ning üritasime arusaada, et kuhu me siis minema peame, et takso võtta. Lõpuks üks pealtnäha soliidne taksojuht viipas meile ning saime kaubale. Läks õnneks ning saime ilusti vanalinna ning hind oli aus.

Kaasreisijatelt olime kuulnud, et ega Bogotás midagi peale kullamuuseumi külastamise teha ei ole. Üks-kaks päeva on piisav, et seejärel edasi liikuda. Seetõttu meil suuri ootusi selle linna osas ei olnud. Kui esmapilgul olin natukene ehmunud, siis meie taksosõidu ajal kesklinna suutis nähtu mind üllatada. Äärelinnad olid küll koledad, aga mitte sugugi nii hirmsad, kui näiteks Quito slummid. Meie peatumispaigaks oli La Candelaria linnaosa, mis tundus kohe täitsa ok 🙂

Kuna varahommikul me hostelis veel oma voodeid kätte ei saanud, siis otsustasime vaatamata magamatusele kohe aktiivseks hakata. Nii liitusime free walking touriga, mida meie hostel korraldas. Kogu jalutuskäik osutus väga põnevaks ja lõbusaks. Kindlasti oli siinkohal oma roll meie asjalikul giidil ning kaastuuritajatel, kelleks olid kolm lõbusat saksa noormeest Kölnist. Kuna grupp oli väike, siis saime küsida kõike mida ihkasime ja oi, kuidas meie noort juhti sai piinatud 🙂

Kõigepealt käisime läbi mõned vanemad tänavad, mis olid kitsamad ja mille äärsed majad madalamad. Ühe sellise tänava nimi oli näiteks Callejon del Embudo. Hispaaniakeelne sõna “embudo” tähendab lehtrit ja selline nimi on tänaval seetõttu, et see läheb ühest otsast kitsamaks.

A573A257-79E1-49FF-9477-53B58FAF499D

Ühel hetkel jõudsime avaramatele tänavatele, kuniks mõned kümned minutid hiljem leidsime end valitsushoonete kvartalist. Kohati oli tunne, justkui oleksime jõudnud Euroopasse. Colombia presidendi residents Casa de Nariño, Observatorio Astronómico de Bogotá, parlamendihoone Capitolio Nacional de Colombia ja linnavalitsuse hoone Palacio Liévano olid kõik justkui välja astunud Saksamaalt. Modernsema arhitektuurikeelega oli Palacio de Justicia de Colombia ja seda hea põhjusega. Nimelt oli eelmine, samal kohal hävinenud hoone hävinenud 1985. a, kui M-19 geriljad seda ründasid. Väidetakse, et üheks rünnaku motiiviks oli selles majas arhiveeritud dokumentide hävitamine, sest need paberid olevat sisaldanud kompromiteerivat materjali terroristlike rühmituste ja narkokartellide kohta. Järgnes verine tagasivallutamine, kus Colombia armee sisuliselt ise hävitas hoone koos selle sees olnud inimestega. Muuhulgas hukkus suur osa riigi kõrgeimatest kohtunikest. Nagu sellest tragöödiast poleks olnud küllalt, tabas järgnenud nädalal Colombiat looduskatastroof. Nevado del Ruizi vulkaanipurske tagajärjel tekkinud muda- ja lumelaviinid tapsid umbes 25 000 inimest (“Tragedia de Armero”).

Plaza de Bolivarilt – väljak, mille ääres kolm viimati mainitud hoonet asuvad – kõndisime kaarega Parque de los Periodistaseni. Teel olles, Carrera 7 tänaval tegime peatuse ühe maja seinale kinnitatud mälestusplaatide juures. Need tähistasid kohta, kus 1948. a mõrvati populaarne presidendikandidaat Jorge Eliécer Gaitán. Gaitáni suur populaaarsus pärines otsustavast käitumisest 1928. a banaanitöötajate streigi ajal. On väga tõenäoline, et kui Gaitáni poleks mõrvatud, oleks temast toona saanud Colombia president.

Parque de los Periodistase juures astusime sisse ühte baari, kus proovisime kätt populaarse colombia mängu tejo kallal. Mängu eesmärgiks on mõne meetri kauguselt visatud kiviga tabada väikest püssirohuga täidetud pakikest. Viimased on laotud terasest aluse peale ringikujuliselt. Kui keegi pakikesele pihta saab, käib kõikide eelduste kohaselt üks kõva pauk ja täpse käe omanik saab enda nimele kirja mõned punktid. Mängu juurde käib ka õlu joomine ja nii ostsimegi meiegi igaüks endale pudeli käsitööõlut. Nalja kohaselt on pudelit vaja tasakaalu hoidmiseks ajal, kui teises käes on kivi. Muide, alkoholi tarbimisega oli meie tuur ka alanud: üpris varakult käisime ühes baaris proovimas chichat.

Avastasime, et Bogotás on ühele metropolile omaselt palju väga häid muuseume. Teen neist järgnevalt väikese ülevaate:

Museo del Oro ehk maakeeli Kullamuuseum on tõenäoliselt kõige suurem vaatamisväärsus Bogotás. Kahe korruse peale jaotatud põhinäitustest – “La Gente y el Oro en la Colombia Prehispánica”, “El Trabajo de los Metales”, “La Ofrenda”, “Cosmologia y Simbolismo” – suutsid muljetavaldada vaid kaks viimast. “La Ofrenda” eksponaadid suutsid panna taaskord imestama selle üle, kuivõrd palju ühisjooni on usunditel, mis jäävad üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusele. On juhid, kes kaetakse igasuguste kullast plaatidega, nii siinses kui hauataguses maailmas, et samastada teda päikesega. On šamaanid, kes võtavad oma hallutsinatsioonides mingi looma kuju (a la jaaguar või nahkhiir), et joosta läbi metsade või lennata läbi taevalaotuste.

Näituselt “Cosmologia y Simbolismo” leidis terve muuseumi kõige harukordsema eksponaadi, kullast Muisca parve. Tegemist on esemega, mis kajastab otseselt kuulsat El Dorado müüti. Selle müüdi järgi viidi kunagi hõimupealik ehk zipa ehk El Dorado (viimane on hispaanlaste poolt pandud nimi) parvega keset järve (Bogotá lähedal asuv Lago Guatavita), kus ta kaeti üleni kullatolmuga. Sellisena hüppas ta vette, pestes endalt kullatolmu maha ja andes selle niimoodi ohverdusena üle järvele. Miniatuurne Muisca parv, mis on nüüd muuseumis üleval, leiti ise ühest koopast Lázaro Fonte külast.

6AA4A934-5C3E-4D28-BBEF-6A8B8502C0D8

Museo Botero. Muuseumi aluseks on 208 Fernando Botero poolt annetatud kunstiteost, millest 123 on tema enda omad, ülejäänud pärinevad aga teistelt maailmakuulsatelt kunstnikelt. Viimaste hulgast leidis näiteks nimed Georges Braque, Marc Chagall, Salvador Dali, Joan Miró, Pablo Picasso, Claude Monet ja Henri Matisse. Selle annetuse põhjal loodi muuseum, kuhu Botero nõudmisel on sissepääs tasuta. Medellíni külastamise järel said meist mõlemast Botero suured fännid. Bogotás see tunne vaid süvenes. Botero teosed lihtsalt on sellised, et need teevad tuju heaks. Üks lemmikutest oli “Pájaro pequeño” (“Väike lind”), mille subjektiks olev väike lind oligi tõepoolest kujutatud väga väikeselt. Üks muuseumitöötaja nimetas seda samuti oma siinseks lemmiktööks. Mõnus emotsioon tabas meid ka siis, kui nägime ära Botero versiooni kuulsast maalist „Mona Lisa“. Tõesti olime nii suures vaimustuses, et ühel järgneval päeval liitusime tasuta giidituuriga, mis meile Botero maalidele hingeelu lähemalt tutvustas.

Museo de la IndependenciaCasa del Florero. Tegemist on Plaza Bolívari nurgal asuva vana majaga, mis on koduks uuendusmeelsele muuseumile, mis valgustab eri aspekte Colombia ajaloost. Maja paralleelnimi Casa del Florero (“Lillevaasi maja”) viitab siinses muuseumis eksponeeritud Florero de Llorentele (“Llorente lillevaas”). Ilus lugu Colombia ajaloost räägib seda, kuidas 20. juulil Plaza Bolívaril lõhutud lillevaas viis Colombia iseseisvumiseni Hispaania ikke alt. Ilus lugu, aga selle tõde on paljude ajaloolaste arvates küsitav.

9F5BAA6B-44C1-47BD-A285-322F8441214B

Museo Nacional de Colombia. Muuseum oli ühele rahvusmuuseumile omaselt suur, kuid mitte sugugi hoomamatu. Muusemi parimaks osaks olid ülemisel korrusel asuvad kunstinäitused, mis sisaldasid ka mõnda Fernando Botero tööd. Sealjuures oli esindatud ka tema varasemad teosed, mille stiil jäi silmapaistval kombel hilisematest kaugele. Toonid olid palju tumedamad ja üldse mitte nii soojad.

7DDB4C04-0E1E-4632-9ECF-A5083F33F71A

Casa de Moneda de Colombia. Juba maja nimetus viitab sellele, et siin eksoneeritakse rahatähti ja münte koos vastavat ajalugu puudutavate kommentaaridega.

Bogotás olles põikasime sisse ka mitmetesse kirikutesse, mida sinna ikka jagub. Järgnevalt väike ülevaade neistki:

Iglesia de San Franciscosse. Peaaltar, kõrvallöövide altarid ja Jeesuse Kolgata teekonda kujutavad 14 plaati olid kõik väga kõrgel tasemel nikerdatud. Peaaltar oli veel üle ka kullatud, tänu millele see mõjus eriti rikkalikult. Kuna algas jumalateenistus, siis kaua ringi vaadata ei saanud.

Catedral Primada de Bogotá. Katedraal oli seest avar, kivist ja heledate toonidega. Interjöör ei ulatunud oma kaunistuste poolest Iglesia de San Francisco tasemele, kuid see-eest oli see tõeliselt monumentaalne. Silmapaistev oli raudvõrega eraldatud külgkabel, kus asus Bogotá linna asutaja, konkistadoor Gonzalo Jiménez de Quesada sarkofaag.

4B8EDACF-2B04-4853-9925-DC0C2E936E08

Iglesia Museo de Santa Clara näol on tegemist endise kirikuga. Praegu funktsioneerib endine frantsiskaanide pühakoda muuseumina. Pärast ranget eksterjööri mõjub kiriku uhke sisemus üllatusena. Kirikutest, mis me seni oleme Bogotás külastanud, on see kahtlemata kõige uhkem. Filigraansete seinte ja lae kõrval domineerisid interjööri maalid, mis seisid tihedalt üksteise kõrval.

1DD5AD85-E2B2-481D-92EB-84BE56E93CCC

Nagu näha polnud selle linna puhul meie jaoks kindlasti tegemist ühe päeva külastusega. Tegevust on igale maitsele ja kindlasti meie TOP soovitus on Museo Botero! Ühel päeval tegime Bogotást ka väljasõidu, aga sellest lähemalt järgnevas postituses.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: