Soolane Zipaquirá

8. novembril sõitsime Zipaquirásse, et külastada maa-alust soolakatedraali. Zipaquirá asub Bogotást ca 40km kaugusel ja sinna jõudmiseks tuli meil kombineerida kaht bussi. Süsteem Bogotá siseseks liikumiseks, mis kannab nime TransMilenio, oli mugav.  Äärelinnas asuvas terminalis Portal del Norte istusime ümber Zipaquirá bussi peale ja sellelegi sõidule pole etteheiteid. Kummagi lõigu läbimiseks läks umbes 45 minutit. Õnneks bussijuht ka viipas meile üks peatus enne bussijaama ja nii hoidsime natukene jalavaeva kokku.

Zipaquirás püüdis pilku kaunis keskväljak, mis oli ääristatud vanade majadega. Kesksel kohal oli muidugi kirik. Ei puudunud tuvid, keda Lõuna-Ameerika linnades kohtab palju.

5479C142-1848-48B7-88AA-834B40CF6901

Keskväljakult jääb soolakatedraal (Catedral de Sal de Zipaquirá) umbes kilomeetrise jalutuskäigu kaugusel. Soolakatedraali ümbritseb ilus Parque de la Sal, mille väravast algab järsk tõus katedraali sissepääsu enda juurde. Teerajad olid hästi märgistatud, muru- ja metsaalad hästi hooldatud.

Soolakatedraali pääsemiseks tuli meil kõigepealt kõndida läbi pika tunneli, mis juhatas meid kohta, kus algasid arvukad lühemad tunnelid ja šahtid.

B8AFCEE7-2ED3-4922-803D-FD42FFF9BECA

Neist käikudest neliteist olid pühendatud Jeesus Kristuse Kolgata teekonnale. Oma olemuselt olid need punktid tagasihoidlikud, paistes silma vaid erinevate soolast tahutud ristide poolest. Katedraali kõige võimsamaks osaks olid selles asunud kolm kõrge võlviga halli, mis tõepoolest lähenesid oma mõõtmetelt õigele katedraalile. Sealjuures pidavat keskmises võlvis olnud suur rist olema „maailma suurim maa-alune rist“ (on alles kategooria!).

Kahju on sellest, et kui pärast katedraali põhiosa nägemist otsustasime korraks sisse põigata veel paari tunnelisse, leidsime sealt vaid hunniku suveniiripoode ja kohvikuid. Nähtud kommertslikkus ei sobinud kuidagi kooseksisteerima ühe pühakojaga.

Pärast soolakatedraali külastust uudistasime natukene linnatänavatel, aga üldsuund oli ikka bussijaama, et siis tagasi Bogotásse sõita. Esimene osa tagasiteekonnast läks ladusalt, linnasisesse TransMilenio bussiga jäime seekord aga toppama. Kui pärast meeletut ummikus seismist lõpuks kesklinnale lähemale jõudsime, selgus ka meie visa edenemise põhjus. Nimelt oli osa ühest olulisest magistraalist kinni pandud protestivate tudengite poolt. Olime tudengite meeleavaldusi näinud varem teisteski Colombia linnades, kusjuures Medellínis läks asi lausa paugutamiseni välja, mistõttu ei saa asi olla väheoluline. Pärast väikest uurimistööd saime teada, et üliõpilased on oktoobri esimesest poolest peale protestinud valitsuse inertse tegevuse vastu, mida iseloomustab hariduse järjest süvenev alarahastamine.

Oma päevaga jäime üldjoontes rahule. Soolakatedraal on kindlasti üks külastamist väärt paik ja selleks ei ole vaja mingit tuuri. Kogu katedraali külastuse juures morjendas vaid ebaõiglaselt kõrge sissepääsutasu välismaalastele.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: